Margnaal.

Minu poolt valitud Fr. Tuglase marginaal kannab järjenumrbit 13 ning käib alapealkirja Kevadisi mõttekäike alla.

13.

Vahel püüad end mängust täitsa välja jätta. Vaatled ümbritsevat maailma, nagu ei kuuluks sa ise vähimalgi määral temasse. Huvitav vaatlus! Kuni äkki märkad, et su kuuenööbid on ses trüginas eest rebitud.


Minu arvates tähendab see marginaal seda, et isegi kui sa soovid jääda eemale, hoida kõrvale ning olla omaette, kisutakse sind alati kuhugile keerisesse. Sa ei pruugi sellest ise aru saada aga mingisuguseid tagajärgi märkad sa hiljem tagantjärele alati.
See on justkui kevade tulek - päike paistab, linnud laulavad, roheline lööb vohama - ning peagi leiad end rõõmsamas meeleolus, enesele aru andmata miks.

Vahest võid põgeneda probleemi eest, seda lahendamata, ning tehes nägu, nagu ei puudutaks see sind. Mõtled, et oled kaval ning vaatled kõrvalt. Varsti on probleem suurem, võimsam ning kui rõhu all olev punn lendab eest, oled sa varsti silmitsi oma endise probleemiga, mis on vahepeal pealtnäha süütul kõrvalvaatlejana mõõdunud jalutuskäigul kasvanud kolmekordseks.

Samas võib see marginaal ka tähedada seda, et elu eest ei saa põgeneda. Tuleb ise astuda vahele ja juhtida ennast tulevikku kujundades, mitte lasta ennast ümbritseval kujundada ning läbi selle kaotada võimalusi ning olemust.

Mis Sul juhtus?

Elu juhtus.