Arvamuslugu: EVI ARUJÄRV: Kes vastutab Sõna eest? Eesti Päevaleht 17.04.09

On selge, et majanduskriisi ajal on enamiku inimeste jaoks esiplaanil praktilised ellujäämisprobleemid.
Samal ajal on humanitaaride kõrval ka poliitikud uuesti avastanud, et just õiged väärtused võiksid majanduse hoovad õigesse suunda keerata. Paradoksaalselt on võimuinimestele meeldima hakanud väärtused – kasinus, leplikkus ja altruism – sootuks vastupidised aastakümneid propageeritud julge hundi moraalile.
Elukogemus ütleb, et viimaste aastakümnete jooksul on eestlaste väärtushinnangud drastiliselt muutunud. Laulva revolutsiooni ajal idealistlikule kollektiivsusele tuginenud väärtusmaailma murdumine konkurentsiühiskonna ideoloogiaks on olnud psühholoogiliselt raske ja viinud terve hulga inimesi prügikastide manu või otse hauda. Võib arvata, et praegune tarbimiseufooria järgne sotsiaalne pohmelus ei ole väga palju kergem. Kindlasti on see kõige rängem inimeste jaoks, kes selle eufooriaga kõige kergemeelsemalt kaasa läksid. Viimasel ajal avalikustatud andmete põhjal on üllatav nende inimeste suur hulk, kes lõppematut õnnepõlve uskudes ja suuri võlgu võttes on oma interjööre ja autoparki põhjamaise heaoluriigi tasemele üritanud tõsta ja nüüd pankrotistunud. Neid inimesi on põhjust süüdistada rumaluses ja ettevaatamatuses, aga neile võib ka kaasa tunda. Hättasattunud inimeste „õigustatud ootuste” aluseks on olnud võimueliidi ja suurfirmade paradiisitõotused, mille eest keegi enam vastutust võtta ei soovi. Majanduskriis on esile toonud eliidi absoluutse eetilise kurtuse.
Valija ja võimu suhted
Tulevikku vaadates peaks aga just nüüd meelde tuletama eliidi sõnumite tähtsust ja sellega seotud vastutust ning mõtlema ka üldisematele asjadele – demokraatliku infoühiskonna toimimisele, avaliku informatsiooni tekke ja levimise mehhanismidele ning selle tõeväärtusele. Kas või sel põhjusel, et hoolimata presidendi kunagisest valimiseelsest retoorikast ei sõlmi ju erakonnad oma valijatega selgesõnalisi lepinguid, mille täitmist saaks kontrollida. Valija ja võimu suhteid reguleerib ühelt poolt vaid poliitilise vastutuse tühifraas ja märulipolitsei ning vastavad seadusepügalad ning teiselt poolt kollektiivne mälu, mis parimal juhul fikseerib räigemad valed. Vastutust ei soodusta seegi, et suhtekorralduse ja poliittehnoloogia ajastul on saanud tavaks käsitleda inimeste peas toimuvat eelkõige kui võimuks ja rahaks konverteeritavat ollust. Informeeritud ja kriitikameelega kodaniku asemel on ka demokraatlikule võimule alati soodsaimad poliitiliste ja mütoloogiliste instinktide tasemel manipuleeritavad kasulikud idioodid, kelle puhul piisab ühele pedaalile vajutamisest.
Pedaalivajutamiseks on praegusel ajal uusi tehnoloogilisi väljundeid. Hannes Rumm kõneles oma eilses artiklis („Spinternet ja sõnavabadus”, EPL 16.04.) internetist avaliku arvamuse kujundajana, tuues internetiseeritud spindoktorluse ehk poliitilise taustaga tõeväänamise näiteks Inno ja Irja blogi. Kahjuks on näide ebaadekvaatne. Demoniseeritud opositsioonierakonnaga seotud blogipidajate tegevus on selleks liiga avalik ning oma stiili ja teemavalikute tõttu ehk ka liiga madala mainega. Spindoktorlust iseloomustab eelkõige varjatus. Sellest varjatusest kõneleb seegi, et teema ise on üldiselt enam-vähem tabu. Arusaadavatel põhjustel pole lootustki, et siin detailne tõde avalikuks saaks. Ajaloolises ja üldises plaanis võiks see mõnele akadeemilisele uurijale siiski päris huvitavaid avastusi pakkuda.
Must-valge kujutamisviis
Salajase niitõmbamise kontekstis huvitab mind ühe halva mainega blogipidaja asemel hoopis see, kuidas on juhtunud, et Eesti erakonnamaastiku pilt ei hõlma üksnes tavapärast poliitilist konkurentsi koos mingi normi piiridesse jääva sõnasõja ja skandaalide ning pseudoskandaalidega, vaid et see maastik on juba otsekui kivisse raiutud mütoloogilistes värvides: heade ja pahade, mustade ja valgete, spioonide ja kurjategijate kamba ning õnnekuulutajate ja rahvuskangelaste leerina. Selline must-valge kujutamisviis tekitab mõtlevas inimeses ületamatuid kahtlusi – ja jagab fanaatikud kahte vaenulikku võitlusleeri.
Või teine näide avaliku arvamuse isearengust. Tundub, et rühm idealiste ja friike, keda jõuorganid dramaatiliselt paremäärmuslasteks tituleerivad ja ennetavalt valvavad, leiab oma identiteedile kinnitust ka tänu sellele, et rahvuslus oli aastaid löögi all ning on alles viimasel ajal saanud mingi legaalse väljundi võimu­poliitika ree ette rakendatuna. Kas rahvusluse omaaegne naeruvääristamine ja praegune kontrollitud legaliseerimine markeerib muutusi kollektiivses teadvuses või oli ja on tegu mingi niiditõmbamisega?
Mis on, mis vaid näib?
Poliitikud nõuavad rahvalt õigete väärtuste järgi elamist. Iga väärtussüsteem eeldab tõe ja õigluse mõistete au sees olemist. Paraku ei anna tõe ja õigluse kaitseks mõeldud institutsioonid selleks eeskuju või tegelevad pseudoprobleemidega. Me oleme juba harjunud, et poliitikas ei hõlma sotsiaalse õigluse idee juba am­mu reaalseid ühiskondlikke hierarhiaid ja selle asemel tegeldakse mingite seitsmenda järgu erisuste või personaalsete sättumustega. Kummastavalt ja ka hirmutavalt mõjub seegi, kui ülitähtis avalikkusele suletud riiklikku julgeolekut tagav jõuorganisatsioon võtab avalikul areenil üha jõulisemalt sõna meelsuse küsimustes, saates hirmutavaid signaale eelkõige tavalisele lojaalsele kodanikule.
Poliitikute vastutamatust ja poliitiliste sõnumite devalveerumist, spindoktorluse ilminguid, meelsuskontrolli ja taeva tahtel mütologiseeritud poliitmaastikku silmas pidades häirib mind kui kodanikku kõige enam see, et üha raskem on hinnata, mis on ja mis üksnes näib. Sellega seoses tekib ka küsimus, mida endast tegelikult kujutab see vaba ja kollektiivne tahe, mida esindusdemokraatia raames rahva ehk „meie” tahtena aktsepteerida tuleb.



Võõrsõnade järeldus:

Tekstis esines võõrsõnu 37 korda. 507 sõnast on 37 võõrsõnad (võivad korduda), mis moodustab ~7,3% kogu teksti sõnade arvust.


Tekstis esinevad võõrsõnad ja nende tähendus:
1.) Paradoksaalselt - paradoksi meenutav. Paradoksaalne olukord, järeldus. Paradoksaalselt. Paradoksaalsus.
2.) Altruism - valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus. Vastand egoism. Altruist
3.) Propageerima - poolehoidjaid taotlevalt midagi selgitama v tutvustama.
4.) Drastiliselt - tugevasti mõjuv, rabav.
5.) Eufooria - haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne.(kasutatud tekstis kaks korda)
6.) Interjöör - siseruum, selle kujundus
7.) Eliit - paremik, valituim osa. (kasutatud tektis kolm korda.)
8.) Absoluutne - sõltumatu, piiramatu, tingimatu, vastand suhteline, relatiivne; täielik, täiuslik; igavene, hävimatu.
9.) Demokraatlik - demokraatial põhinev, rahva vabadus. ( kasutatud tekstis kolm korda.)
10.) Retoorika - kõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne, ilusad sisutud sõnad
11.) Fraas - suhteliselt lõpetatud kõnelõik; sisutu väljend, sõnakõlks; muusikalise teema osa.
12.) Fikseerima - kindlaks määrama; (kindlasse asendisse v olekusse) kinnistama; jäädvustama, registreerima; üksisilmi vaatama.
13.) Konverteerima - maj: väärtpabereid ühest vääringust teise ümber arvestama; laenutingimusi muutma; info teisendama, muundama; tehn konverteris töötlema.
14.) Instinkt - vaist, loomusund.
15.) Manipuleerima – teatud viisil mängima, ära kasutama, mõtteviisi mõjutama.
16.) Idioot - nõrgamõistuslik inimene; tohman, tolvan (sõimusõnana)
17.) Internetiseeritud – Internetikeskonnaga kohandatud (?)
18.) Adekvaatne - täiesti vastav, sisult kattev.
19.) Demoniseeritud - …(?)
20.) Detailne - üksikasjalik.
21.) Akadeemiline - kõrgkooli v teadusasutusega seotud; traditsiooni järgiv, akademismile omane; teaduslik, kuivteoreetiline.
22.) Pseudo - vale-, eba-, võlts- ( kasutatud tekstis kaks korda.)
23.) Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja.
24.) Friik - argi: veidrik; hull, entusiast.
25.) Dramaatiline - draamale omane; tugevaid elamusi väljendav, vapustav.
26.) Tituleeriv - …(?)
27.) Legaliseerima – seadustama
28.) Institutsioon - jur ühiskondlik korraldus, tava v asutus.
29.) Devalveeruma - ka ülek.
30.) Aktsepteerima - vastuvõetavaks tunnistama, heaks kiitma; jur, maj vekslit v arvet maksmiseks vastu võtma, aktsepti andma.

Margnaal.

Minu poolt valitud Fr. Tuglase marginaal kannab järjenumrbit 13 ning käib alapealkirja Kevadisi mõttekäike alla.

13.

Vahel püüad end mängust täitsa välja jätta. Vaatled ümbritsevat maailma, nagu ei kuuluks sa ise vähimalgi määral temasse. Huvitav vaatlus! Kuni äkki märkad, et su kuuenööbid on ses trüginas eest rebitud.


Minu arvates tähendab see marginaal seda, et isegi kui sa soovid jääda eemale, hoida kõrvale ning olla omaette, kisutakse sind alati kuhugile keerisesse. Sa ei pruugi sellest ise aru saada aga mingisuguseid tagajärgi märkad sa hiljem tagantjärele alati.
See on justkui kevade tulek - päike paistab, linnud laulavad, roheline lööb vohama - ning peagi leiad end rõõmsamas meeleolus, enesele aru andmata miks.

Vahest võid põgeneda probleemi eest, seda lahendamata, ning tehes nägu, nagu ei puudutaks see sind. Mõtled, et oled kaval ning vaatled kõrvalt. Varsti on probleem suurem, võimsam ning kui rõhu all olev punn lendab eest, oled sa varsti silmitsi oma endise probleemiga, mis on vahepeal pealtnäha süütul kõrvalvaatlejana mõõdunud jalutuskäigul kasvanud kolmekordseks.

Samas võib see marginaal ka tähedada seda, et elu eest ei saa põgeneda. Tuleb ise astuda vahele ja juhtida ennast tulevikku kujundades, mitte lasta ennast ümbritseval kujundada ning läbi selle kaotada võimalusi ning olemust.

Mis Sul juhtus?

Elu juhtus.