Presidendi kõne 2009

Valisin:

"Elukvaliteedi summaks on vaimsed väärtused, rikkad inimsuhted, tervislikud eluviisid, õnnelikud lapsed ja tugev ühistunne. Just neisse tuleb investeerida oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet. "

See sisu ütleb kõik tarviliku. Tuleb aegade jooksul lisandunud ja eestlust üleval hoidnud lausete, repliikide ühine summa kõrvu kajama, mis mulle kui Eesti vabariigi taasiseseisvunud riigist üles kasvanud kodanikule peakski meelde tulema.
Tuleb meelde vanaema ja ema räägitud öölaulupidudest, kus on kõlanud mitmed laulud sõnadega - " Maa tuleb täita lastega.. ", " eestlane olen ja eestlaseks jään.."

Kõik ilus, mis pole valus, on rahvuses ja selles tundes, kui ollakes koos ja hoitakse kokku. Miskipärast peab seda ilusat tajuma vaid ühistest suurtemates ettevõtmistes, mitte aga igapäevases elus. Küll on igal pool nurisemist kõige üle, mis meil on.

Õnnelikud lapsed tulevad õnnelikest perekondadest, kes tulevad õnnelikust riigist. Kõikjal ja kõigil on probleeme, aga tuleb mõista, et ilma probleemide ja halvata ei mõistaks me seda, mis on hea. Me ei suudaks hinnata Veerpalu võitu MM-il.

Vaimsed väärtused on teisejärgulised.
Tuleb vaadata tõele näkku. Mis on tähtis?
Ikkagi mõtleme eestlasele omaselt - süüa teist eestlast.

Tuleb õppida ja õpetada ümbritsevale olla solidaarne, nagu järeldub presidendi kõnest. Aga mitte jõu ja kurjaga, vaid ise olles eeskujuks.
Üks väike suure südamega laps suudab olla solidaarne vanainimese vastu.

Need kaks lauset ütlevad kõik.
Mitte absoluutselt kõik aga põhilise, ühe põhilise samba meie oma Eesti Kreeka templil.
Kui mitte templil siis puupalgil Eesti taluseinas.